Etüleenoksiid (EtO) on tööstusliku kemikaali, mis kasutatakse meditsiinitarvikute steriliseerimiseks, maitseainete saastatuse vähendamiseks ja teiste kemikaalide tootmiseks. Puhas EtO on toatemperatuuril värvitu gaas ja temperatuuril - 47o C liikuv värvitu vedelik. EtO’t müüakse tavaliselt segatuna teiste kemikaalidega ja teda kasutatakse keskkonnakaitse agentuuri (EPA) loa alusel USA’s aastast 1940.
Etüleenoksiid denatureerib elusolendite valke ja muudab mikroorganismide molekulaarstruktuuri (tapab mikroorganismid). See võimaldab etüleenoksiidi tõhusalt kasutada steriliseerimiseks.
EtO kasutamisega on seotud teatud ohud. Sissehingamisel tekkib äge mürgistus, mille tagajärgedeks on iiveldus, oksendamine, neuroloogilised vaevused, bronhiit jne. Kokkupuude naha või silma limaskestadega põhjustab silmade ja naha ärritust.
Inimeste lühiajaline kokkupuude EtO’ga põhjustab peamiselt kesknärvisüsteemi depressioon ja silmade ning limaskestade ärritust. Pikaajaline kokkupuude EtO’ga võib lisaks eelpoolmainitud vaegustele tuua kaasa ka aju ja närvide toimimise häireid. EPA on liigitanud EtO rühma B1 – tõenäoline kantserogeen.
EtO’t leidub väikeses koguses ka välisõhus, kuna ta sisaldub näiteks autode heitgaasides ja tubakasuitsus.
Vaatamata kirjeldatud puudustele kasutatakse EtO’t tänapäeval steriliseerimiseks maailmas üsna laialdaselt, kuna ka on efektiivne kemikaal. EtO kasutamisel on siiski mõningad praktilised piirangud, näiteks peavad pakendid olema gaasi läbilaskvad ja EtO peab pääsema töödeldavate toodete kõikidesse uuretesse ja õõnsustesse.
Viimase kümne aasta jooksul on hakatud EtO’t kasutama ka suure rõhu all (sarnaselt auruga).
Läänemaailmas EtO kasutamine tema toksilisuse tõttu järjest väheneb, samas kasutatakse teda arengumaades (näiteks Aafrika riikides) väga laialdaselt.