Eesti keel   Русский   English

        

PAKUTAVAD TEENUSED:

Meditsiinitarvete steriliseerimine

Tarbekaupade biosaaste vähendamine:

  • kosmeetikatooted
  • hügieenitooted
  • vürtsid
  • farmaatsiatoodete tooraine
  • toiduainete pakendid
  • värvid ja värvained

Tööstuskaupade töötlemine

 

Kiirgusfoon Scandinavian Clinics Estonia OÜ hoone välisseinal:

(Looduslik kiirgusfoon Eestis on kuni 0,3 μSv/h)

 

KIIRGUSSEIRE TULEMUSED:

Jälgimisala: 0,12 µSv/h;
Kontrolliala: 0,10 µSv/h;
Bassein: 0,08 µSv/h

TÖÖSTUSLIK KIIRITAMINE

Tööstuslik kiiritamine on väga tõhus meditsiini- ja laboritarvikute steriliseerimise viis. Kiirgusrajatis koosneb:

  • paksude seintega (2 m) kiirguskambrist, mis takistab kiirguse pääsu ümbritsevasse keskkonda
  • ioniseeriva kiirguse allikast
  • laost, kus on füüsiliselt eraldatud kiiritatud ja kiiritamata tooted
  • konveiersüsteemist kaupade toimetamiseks kiirguskambrisse ja sealt välja
  • arvutipõhine süsteem kiirgusparameetrite kontrollimiseks ja kaupade eksponeerimisaegade määramiseks
  • ohutussüsteemid, mis tagavad, et keegi ei saa siseneda kiirguskambrisse seadme töö ajal ja et seadet ei saa käivitada, kui keegi viibib kiirguskambris
  • erinevad abisüsteemid (ventilatsioon, suruõhusüsteem, veesüsteem)

Kiirgusallikaks võib olla,

  • Koobalt-60 keemilised isotoobid, mis kiirgavad gammakiirgust
  • elektronkiirendi suure energiaga elektronide tekitamiseks

Koobalt-60 kiirgamist ei ole võimalik peatada. Kiirgusseadmetes lastakse allikad toimingute vahepeal 6-7 meetri sügavusele veega täidetud basseini (veekihi paksus peab olema allikate raami ülaosast vähemalt 2 m kõrgem), selline veekiht neelab kiirguse täielikult ja võimaldab kiirguskambris ohutult tegutseda. Gammakiirgus on väga suure läbivusvõimega ja võimaldab töödelda suure tihedusega tooteid. Töötlemise kestus on üldjuhul mõõdetav tundides. Koobalti poolestusaeg on 5,25 aastat. See tähendab, et 150 aastaga laguneb radioaktiive koobalt ohutuks (radioaktiivsete ainete liigituse mõttes) ja jääkproduktiks on stabiilne nikli isotoop.

Radioaktiivsus tähendab, et ebastabiilsed aatomid lagunevad ja emiteerivad sealjuures ioniseerivat kiirgust. Co60 on üks näide radioaktiivsest isotoobist, mis kiirgab nn. gammakiirgust (= kõrge energiaga footoneid). Aktiivsust mõõdetakse aatomite lagunemiste arvuga sekundis ja selle ühikuks on Bequerel (Bq). See on väga väike ühik, tänapäevase kiirgustehase allikate koguvõimsus on tavaliselt suurusjärgus 10 astmel 16 Bequerelli. Suur nullide arv muudab Bequerel’i ebapraktiliseks ühikuks ja tegelikkuses kasutatakse selle asemel vanemat aktiivsusühikut Curie.

Elektronkiirendite eeliseks on asjaolu, et kiirguse saab suvalisel ajahetkel katkestada. Elektronkiired on oma olemuselt beeta kiirgus ja nende kiirte läbitungimisvõime on gammakiirgusega võrreldes väike, seega ei sobi see kiirgus suure tihedusega kaupade töötlemiseks. Töötlemise kestus on üldjuhul mõõdetav sekundites.

 

BEETA- JA GAMMAKIIRGUSE VAHELISED ERINEVUSED

Beetakiirgust antakse väga suurtes doosides, igat töödeldavat kaubapakendit käsitletakse eraldi ja töötlus kestab vaid mõne sekundi. Gammakiirguse puhul on doosikiirus väike, kuid see tungib väga sügavale. Sõltuvalt koobalti koguaktiivsusest võtab töötlus aega mitmeid tunde või isegi päevi, seega ei ole kaupade töötlemine pakendi kaupa mõeldav. Kõik kaubad laetakse konteineritesse või konveierile ja kaubad liiguvad kogu töötlustsükli vältel ümber kiirgusallika. Beeta-töötlus on seega märksa kiirem ja võimaldab kaupu töödelda ootetööna, gammakiirguse puhul pole see kahjuks võimalik ja eeldab täpsete tootmisgraafikute ja kvaliteedi tagamise juhendite koostamist.

 

GAMMA- JA BEETAKIIRGUSE ÜHISED JOONED

Gammakiirgus on radioaktiivsest materjalist väljapaiskuv elektromagnetlaine. Tööstuslikuks kasutamiseks on ainsaks praktiliseks gammakiirguse allikaks koobalt-60, millest väljapaiskuvad elektromagnetlained on väga hea läbitungimisvõimega. Gammakiirgus reageerib ainega keerulisel viisil ja peale mitmete keemiliste reaktsioonide toimumist elektronid aeglustuvad.

Beetakiirguse (või elektronkiire) puhul paiskab kiirendi välja elektronkahuri poolt ergastatud kiireid elektrone, mis suudavad (ainsate elektronidena) tungida küllalt sügavale ainesse. Kiirenduse tagavad mikrolained (nagu radarikiirtes), milledel emiteeritud elektronid „sõidavad“. Kiirenduse lõpus paisatakse elektronid mikrolainelt maha läbi spetsiaalse akna ja nad moodustavad elektronpilve, läbi mille juhitakse töödeldavaid kaupu. Kiired elektronid reageerivad ainega ja tulemuseks on (sarnaselt gammakiirgusega) aeglased elektronid.

Aeglased elektronid moodustavad aines vabu radikaale, seega on gamma- ja beetakiirguse mõju ainele sama ja steriliseerimisdoos (näiteks 25 kGy) ei sõltu kasutatava kiirguse liigist. Sellel kontseptsioonil põhinevad kõik tänapäevased normid ja standardid.